Friday, January 31, 2014
Vaikus vs rahu
On ütlus, et me vajame rahu aga mitte vaikust. Nimelt vaikusest võib välja midagi tulla, mida me teada ei taha, midagi inetut või valusat. Sageli aga räägitakse nendest just käsikäes nagu ka järgnevas kirjakohas:
Ei ole mul rahu, ei vaikust ega hingamist, küll aga on tulnud rahutus." Iiobi 3:26
Üks tuttav, kellele meeldis väga palju rääkida, kaotas hiljuti kolmeks nädalaks hääle ning õppis selle käigus vaikuses olemist. Nagu ka Taizes on eraldi vaikusetsoon Jumala sügavamaks otsimiseks aga selleks ei ole paljud valmis ning see nõuab äärmist enesevalitsemist. Kuidagi seostatakse Jumala ligiolu tunnetamist klassikaliselt vaikuses olemisega.
Jumal töötab aga nii erinevatel viisidel seega olgem Tema puudutusele kogu aeg vastuvõtlikud
70g = piiritult lootust
Täna saabus uus trükk kommenteeritud noortepiibleid SÕNA - seekord 3000 tükki ning reaalselt oli võimalus kaasa teenida nende alla laadimisega otse kullerilt.
Hakkasin mõtlema, et tegelikult 70g köidetud lihtsalt trükitut paberit võrdub nii suurel määra lootusega. See lootuse hulk on lausa piiritu. Sõnal juba meie inimlikes kätes on suur võim, Jumala sõnal on aga piiritu võim.
Õndsad on need, kes Jumala sõna kuulevad ja seda järgivad." Lk 11:28
Meie ülessanne on seda sõna levitada eri viisidel, et oleks võimalus inimestel seda kuulda ning lugeda ning iga päev on meil võimalus muuta oma väikeste tegudega.
http://www.youtube.com/watch?v=j6z-H3_hgEU
Tuesday, January 28, 2014
Inimene on täpselt nõnda laisk, kui laisk tal lastakse olla
On väljend "Inimene on täpselt nõnda laisk, kui laisk tal lastakse olla". Ehkki arvame end tublid olevat, on me kõigi elus perioode ja valdkondi, kus oleme meistrid laisklemises ja viilimises. Ent tähtis on mitte alla anda ning tuua Jumala ette oma minaga võitlused ning koos anda parim.
Õp 6:9-11 on kirjas; Kui kaua sa, laisk, magad, millal sa ärkad unest? Veel pisut und, pisut tukkumist, pisut pikutamist ristis kätega, siis tuleb vaesus sulle kallale otsekui röövel ja puudus nagu relvastatud mees.
Seega tarkust tunnetamaks ära oma nõrgad kohad ja tasakaalu laiskuse ning ületöötamise osas.
Mis juhtus 31.12 ja 3.1 vahepeal
Aeg - kohati asjad liiguvad nii aeglaselt, siis aga ülikiiresti. Elu - kord liiguvad nii tasakaalukalt, siis aga nõnda tormiliselt. 31. detsember pidime paneme magama 13-aastase justkui pereliikme Siberi kassi ning see tekitas tõelise tormi mingiks ajaks minu ellu ja pikemaks ajaks mu ema ellu.
See oli mu elu pikim aastavahetuse õhtu - eelnevalt ka magamata emotsioonid maha laadimata aga samas ümbritsetud aastavahetuse peo inimestest tuli kokku võtta. Elu iroonia oli, et pidin asendama töökaaslasi ning ei saanud kuidagi peret aidata va telefoni teel + töökaaslase laps oli kontoris ning tegi kogu aeg kassi häält juhuks kui ma hetkeks suutsin tööle keskenduda. Seda viimast ei saa lugeda kokkusattumiseks, tekkis sama küsimus nagu Iiobilgi, kelle tegu see on, et mind veel enam piiri ületama panna?
Õnnis on mees, kes peab vastu kiusatuses, sest kui ta on läbi katsutud, siis ta saab pärjaks elu, mille Issand on tõotanud neile, kes teda armastavad. Ärgu kiusatav öelgu: „Jumal kiusab mind!” Sest Jumalat ei saa kiusata kurjaga, tema ise ei kiusa kedagi.
Märkasin järgmisel päeval teel tööle aastavahetusel kõveraks sõidetud valgusfloori. 3. jaauariks oli see ära parandatud justkui midagi nagu poleks juhtunudki. Nõnda samuti tõstab meid ka Jumal ülesse ning taastab meid meie tormidest. Jah, see sündmus oli lihtsalt üks mitte meeldiv meeldetuletus, et meie kõikide elu on ajutine ning on ees palju peatükke meie eluloo raamatus, mis on sama olulised kui need, mis meil juba läbi loetud/läbitud. Lihtsalt kõik tegelased ei ela raamatu lõpuni, ent see ei vähenda nende tähtsust loos koos kõige nende tekitatud rõõmuga või et neid ei mäletata loo lõpus.
Saturday, December 28, 2013
Tänane on kingitus
Yesterday is history
Tomorrow is a mystery
Today is a gift
Sattusin hiljuti lugema üht hüüdlauset, kus kutsuti iga päev tegema ühte asja, mida kardad. See on kindlasti liialdus, ent mida enam me oma turvatsoonist lahkume, seda enam sõltume Jumalast ning suudame selle läbi tunnetada paremini tema ligiolu ning olla otseselt paremini osa tema suurest plaanist, toruks teistele( nagu Allan Kroll kunagi öelnud). Kui me jääksime nn eluaegseks (üli)õilasteks, siis kuidas meil tekiks üldse mingi töökogemus?
Ja ta juhatas neid nõnda, et nad olid julged ega olnud hirmunud; aga nende vaenlased kattis meri (Ps 78:53)
... is the reflection of ...
Brat Bitt ühes artiklis jagades peaagu alla andmist keset abikaasa masendust, lõpetab sõnadega; "The woman is the reflection of her man. If you love her to the point of madness, she will become it.“
Sama on meie ja Jumalaga ent väikse agaga. Jumal armastab meid kõiki piiritult hulluks minemise piirini, meie otsus on, kas reageerime sellele või mitte. Osad meist on need, kes juba armastavad Jumalat juba, kas või juba natuke, osad aga alles lasevad enda kallal tööt teha.
Ma olen olnud kättesaadav neile, kes mind ei ole nõudnud; ma olen olnud leitav neile, kes mind ei ole otsinud; ma olen öelnud rahvale, kes mu nime ei ole appi hüüdnud: „Vaata, siin ma olen! Vaata, siin ma olen!” Kogu päeva ma sirutan käsi kangekaelse rahva poole, kes iseenese mõtetele järgnedes käib teed, mis ei ole hea... (Js 65:1 -2)
Täiuslik perekond
Pühad - enam aeg veeta oma täiusliku perekonnaga. Kui vaadata selle postituse pilti, siis tegu on kommertslikult korrektse ideaalse peremudeliga. Fakt on, et kuna meie ei ole ideaalsed, ei ole olemas ka ideaalset perekonda vaatamata sellele, et üksteist täiustatakse. On kas seni püsivad perekonnad, kes andestavad üksteisele ning
otsustavad jätkata raskustest hoolimata või katkised perekonnnad
(keerulisem, pikem teema).
Aga näiteks kui saaksid välja mõelda pildid olevate pereliikmete mõtted selle pildi tegemise ajal? Emal on näiteks selg haige aga sellest hoolimata naerusuil hoiab poega seljas ning hoiab teda maha kukkumast? Isal näiteks oli tööl samal päeval suur tüli kolleegidega ning alles 5 minutit enne pildi tegemist suutis ära unustada selle. Poeg ei julge isale öelda, et ta tahaks jalgpalli trenni asemel minna hoopis kunstiringi. Tütar kirjutas jõuluvanale soovina, et emal ja isal oleks enam aega temaga veeta.
Olen ise pärit katkisest perekonnast ent saan olla õnnelik, et mina ja mu vend eksisteerime ning seda tänu sellele, et mu homoseksusaalsel isal oli mingi eluperiood igatsus klassikalise pere järele + igal liikmel omad kiiksud nagu alati ning kiiksud kuuluvad lähisuhete juurde. Sellest hoolimata ühised pühade kokkusaamised toimuvad, kas puhtalt veresugulaste või laiendatud perekonna liikmetega (loe tol hetkel üksikud sõbrad/tuttavad eri liini pidi).
Aga üle kõige selle olgu armastus - see on täiuslik side! (Kl 3:14)
Asjad, millest ei räägita
Sattusin lugema Relevant (üks mu lemmikuid USA kristlikke ajakirju) 2013 top10-sse sattunud artiklit - 5 ebameeldivat asja, millest kirik peaks rääkima.
5 ebemeeldivamat teemat:
- Sõltuvused
- Seksuaaalsus
- Kahtlused
- Vaimsed haigused (näit sügav depressioon)
- Üksildus
Kuna meie kõik moodustame koguduse, siis millised neist teemadest on sulle isikliklult ebameeldivad ehk tabud? Oled sa mõelnud, miks see nii on?
Ometi meid on kutsutud olema toeks koguduse perena üksteistele:
Ma jätan teie hoolde meie õe Foibe, kes on Kenkrea koguduse teenistuses. Võtke ta vastu Issandas nagu pühadele kohane ning toetage teda, milles tal iganes teid vaja läheb, sest tema isegi on olnud paljudele toeks, ka minule endale! (Rm 16 :1-2)
Thursday, December 26, 2013
Jäljed lumel
Simon Beck on kunstnik ja ta töövahendiks on lumi ja ta jalad. Nimelt ta käib piki mööda siledat lumepinda peas ettekujutus mingist pildist ning imeliselt tema jalajälgedest kaugvaates moodustab see imelise pildi. See on vist ülim oskus näha suurt pilti. Ta teab, et tema töö võib hetkega hävineda enne kui ta jõuab lõpulegi, aga ta teeb seda siiski sellest hoolimata.
See vajab kindlasti ka väga kannatlikku meelt, milles meil kõigil on vaja kasvada.
Teile läheb vaja kannatlikkust, et te Jumala tahtmist täites saaksite kätte tõotuse. (Hb 10:36)
100% puhast mahla
Võtke siis eeskujuks Teda, kes on kannatanud niisugust patuste vaenu enese vastu, et te ei väsiks ega teie hing ei nõrkeks. (Hb 12:3)
Subscribe to:
Posts (Atom)


