Saturday, May 24, 2014

Kes seda oleks arvanud



Sõbranna lapse kolmeaastane sünnipäev. See oli päev, kus mina suundusin oma esimesele reisile Šotimaale. Mäletan seda päeva hästi, sest ma lubasin kogu aeg, et ma olen ta kõrval kui see päev juhtub aga Eestist ära olles pidin oma lubadust murdma.

Kui aga tagasi vaadata, siis tänaseks kolm aastat hiljem aitan tasapisi läbi Eesti misjonitöö ühel Šotimaa misjonäri tema hullumeelsetes plaanides jõuda rahvusvaheliselt noorteni ning see pole üldse seotud selle külastusega aga, et võin hüüda tol hetkel täiesti võõraid oma headeks sõpradeks, see on midagi imelist. Või mis kõike muud selle ajaga vahepeal on juhtunud - uus töökoht, uus elamiskoht. 

Elu on liikumine ja liikumine on elu - mõlemat pidi.

Jõgi oma harudega rõõmustab Jumala linna ja Kõigekõrgema pühi elamuid. Ps 46:5

No comments:

Post a Comment