Janu

Aprillis toimus Piiblipäevade raames visiooninädal Nii lähedale kui võimalik. Esimesel päeval sain tunda, mida tähendab tunda tegelikult suurt janu. Nimelt unustasin oma trenni veepudeli koju ning seda päeval, kus oli kaks mahukat trenni järjest. Esimene mõte oli, et ei tea, kuidas see üle elada. Poole trenni peal oli suur janu ent tasapisi hakkasin harjuma selle ebameeldiva tundega. Ning teine trenn möödus januselt ent juba harjunud selle olekuga. Ometi ei olnud ma unustanud, et kusagil on veekraan, mis päästab sellest tundest.

Meie ümber on niipalju neid, kes on igapäevaselt janunemas suhte järele Jumalaga ainult, et nad ei pruugi seda ise veel osata sõnastada. Lihtsalt on sellises ebameeldivas faasis - piisavalt ok, et hakkama saada ent piisavalt ebamugav, et mitte tunda end täielikult ja otsides janu kustutamist valedest allikates.

Jeesus kostis: "Igaüks, kes joob seda vett, januneb jälle, aga kes iganes joob vett, mida mina talle annan, ei janune enam iialgi, vaid vesi, mille mina talle annan, saab tema sees igavesse ellu voolavaks allikaks. Jh 4:13-14