On ütlus, et me vajame rahu aga mitte vaikust. Nimelt vaikusest võib välja midagi tulla, mida me teada ei taha, midagi inetut või valusat. Sageli aga räägitakse nendest just käsikäes nagu ka järgnevas kirjakohas: Ei ole mul rahu, ei vaikust ega hingamist, küll aga on tulnud rahutus." Iiobi 3:26 Üks tuttav, kellele meeldis väga palju rääkida, kaotas hiljuti kolmeks nädalaks hääle ning õppis selle käigus vaikuses olemist. Nagu ka Taizes on eraldi vaikusetsoon Jumala sügavamaks otsimiseks aga selleks ei ole paljud valmis ning see nõuab äärmist enesevalitsemist. Kuidagi seostatakse Jumala ligiolu tunnetamist klassikaliselt vaikuses olemisega. Jumal töötab aga nii erinevatel viisidel seega olgem Tema puudutusele kogu aeg vastuvõtlikud
Täna saabus uus trükk kommenteeritud noortepiibleid SÕNA - seekord 3000 tükki ning reaalselt oli võimalus kaasa teenida nende alla laadimisega otse kullerilt.
Hakkasin mõtlema, et tegelikult 70g köidetud lihtsalt trükitut paberit võrdub nii suurel määra lootusega. See lootuse hulk on lausa piiritu. Sõnal juba meie inimlikes kätes on suur võim, Jumala sõnal on aga piiritu võim.
Õndsad on need, kes Jumala sõna kuulevad ja seda järgivad." Lk 11:28
Meie ülessanne on seda sõna levitada eri viisidel, et oleks võimalus inimestel seda kuulda ning lugeda ning iga päev on meil võimalus muuta oma väikeste tegudega.
On väljend "Inimene on täpselt nõnda laisk, kui laisk tal lastakse olla". Ehkki arvame end tublid olevat, on me kõigi elus perioode ja valdkondi, kus oleme meistrid laisklemises ja viilimises. Ent tähtis on mitte alla anda ning tuua Jumala ette oma minaga võitlused ning koos anda parim.
Õp 6:9-11 on kirjas; Kui kaua sa, laisk, magad, millal sa ärkad unest?Veel pisut und, pisut tukkumist, pisut pikutamist ristis kätega,siis tuleb vaesus sulle kallale otsekui röövel ja puudus nagu relvastatud mees.
Seega tarkust tunnetamaks ära oma nõrgad kohad ja tasakaalu laiskuse ning ületöötamise osas.
Aeg - kohati asjad liiguvad nii aeglaselt, siis aga ülikiiresti. Elu - kord liiguvad nii tasakaalukalt, siis aga nõnda tormiliselt. 31. detsember pidime paneme magama 13-aastase justkui pereliikme Siberi kassi ning see tekitas tõelise tormi mingiks ajaks minu ellu ja pikemaks ajaks mu ema ellu.
See oli mu elu pikim aastavahetuse õhtu - eelnevalt ka magamata emotsioonid maha laadimata aga samas ümbritsetud aastavahetuse peo inimestest tuli kokku võtta. Elu iroonia oli, et pidin asendama töökaaslasi ning ei saanud kuidagi peret aidata va telefoni teel + töökaaslase laps oli kontoris ning tegi kogu aeg kassi häält juhuks kui ma hetkeks suutsin tööle keskenduda. Seda viimast ei saa lugeda kokkusattumiseks, tekkis sama küsimus nagu Iiobilgi, kelle tegu see on, et mind veel enam piiri ületama panna?
Õnnis on mees, kes peab vastu kiusatuses, sest kui ta on läbi katsutud, siis ta saab pärjaks elu, mille Issand on tõotanud neile, kes teda armastavad. Ärgu kiusatav öelgu: „Jumal kiusab mind!” Sest Jumalat ei saa kiusata kurjaga, tema ise ei kiusa kedagi.
Märkasin järgmisel päeval teel tööle aastavahetusel kõveraks sõidetud valgusfloori. 3. jaauariks oli see ära parandatud justkui midagi nagu poleks juhtunudki. Nõnda samuti tõstab meid ka Jumal ülesse ning taastab meid meie tormidest. Jah, see sündmus oli lihtsalt üks mitte meeldiv meeldetuletus, et meie kõikide elu on ajutine ning on ees palju peatükke meie eluloo raamatus, mis on sama olulised kui need, mis meil juba läbi loetud/läbitud. Lihtsalt kõik tegelased ei ela raamatu lõpuni, ent see ei vähenda nende tähtsust loos koos kõige nende tekitatud rõõmuga või et neid ei mäletata loo lõpus.
